Millal saad öelda, et rahaasjad on korras?
Esimene ja kõige olulisem on see, et Sa tead, kui suured on Sinu sissetulekud ja kui palju Sul erinevate toodete ostmiseks ja teenuste tarbimiseks raha kulub. Lühidalt võib seda nimetada eelarve pidamiseks. Esimest korda eelarvet koostades on heaks orientiiriks 50-30-20 reegel. See tähendab, et 50% sissetulekutest katavad ära igapäevased hädavajalikud kulutused. Ehk pool teenitud palgast kulub laenu-, liisingu- ja kommunaalmaksete tasumisele ning toidu ja esmatarbekaupade sh ravimite soetamisele. 30% võid kulutada kõigele, mida hing ihaldab. On selleks siis kinos käimine, uued riided, reisimine, Netflixi / Spotify kuumaksed jm. 20% palgast tuleks tulevikuks säästa ning investeerida.
Sul on olemas meelerahufond. Meelerahufond aitab Sind rahaliselt ootamatuste puhul nagu näiteks töökaotus. Samas on meelerahufond ka juhtudeks, et saaksid vajadusel võtta õigel hetkel aja maha, muretsemata järgmise kuu arvete pärast. Kui suur summa peaks olema meelerahufondis? Sellele küsimusele ei ole ühte kindlat vastust ega valemit. Mõnele inimesele piisab summast, mis katab kulutused ühe kuu ulatuses, teine leiab, et kaetud peaksid olema poole või isegi kogu aasta kulutused. Meelerahufondi suurust mõjutavad erinevad aspektid alates praegusest finatsseisust ja ülapeetavate arvust kuni näiteks kindlustuste olemasoluni. Meelerahufondi hoitakse üldiselt põhilisest pangakontost eraldi ja sellele rahale peaks ligipääsema sekunditega.
Hoiad halbadest võlgadest kaarega eemale. Halbade võlgade ja finantskohustuste all pean silmas kõrge intressi- ja krediidikulukusmääraga laene sh kiirlaenud, väikelaenud ja järelmaksud, mille lõplik tagasimakse summa on üüratult suur võrreldes võetud laenusummaga. Heaks laenuks peetakse üldjuhul kodulaenu.
Teadmine, et oled rahaliselt kaitstud ootamatuste eest, annab meelerahu ja võimaldab keskenduda muudele olulistele eluvaldkondadele. Kuna õnnetus ei hüüa tulles, siis on ülimalt oluline, et Sinu elu ja vara oleks kindlustatud. Kindlustuste olemasolu maandab finantsilisi riske. Varakindlustuse olemus on ilmselt suhteliselt selge ja lihtsasti arusaadav. Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel saab vara kahjustada, siis korvab kahju kindlustusselts kehtiva kindlustuspoliisi alusel. Statistiliselt eelistatakse kindlustada pigem oma vara kui elu, kuid erinevate uuringute kohaselt muretsevad inimesed ootamatutes olukordades kõige rohkem just oma lähedaste elu ja tervise pärast. Elukindlustus tagab nii endale kui ka perele turvatunde - see katab rahalised kohustused, mille tasumine jääks ilma Sinu sissetulekuta teistele üle jõu käivaks. Elukindlustus tasub sõlmida, kui Sul on lapsed või teised ülalpeetavad, olemasolevaid finantskohustusi (nt kodulaenu jääki) ei kata täielikult säästud või investeerimisportfell ning Sinu sissetulek moodustab olulise osa pere eelarvest. Reisile minnes ära unusta reisikindlustust, mis kataks lisaks kaduma läinud pagasile ka meditsiinikulud. Enne kindlustuslepingute sõlmimist tutvu kindlasti nii teabelehe kui ka lepingutingumustega veendumaks kindlustuskaitse sobilikkuses.
Järgmiseks väga oluliseks korras rahaasjade alustalaks on pensioniks kogumine. See võib ajaliselt tunduda meeletult kauge ajana, aga fakt on see, et kui meie pensioniiga kestab aastakümneid, siis rahaliselt tuleb selleks ajaperioodiks samuti valmistuda aastakümneid. Usun, et ka Sina soovid pensionieas säilitada oma senise elustandardi ja -kvaliteedi ning nõustud minuga, et üks suurimaid kingitusi, mida saame laste heaks teha on mitte jääda neile pensionäridena rahaliseks koormaks. Seega on äärmiselt oluline tegutseda mõnusa pensionipõlve nimel juba võimalikult varakult ning koguda raha II ja III pensionisambasse. II pensionisambast ja sellest, kuidas valida sobilikku pensionifondi kirjutasin lähemalt eelmises postituses, mille leiad SIIT. Riiklikule pensionile ei tasu tulevikus lootma jääda. Miks? Vastus peitub vananevas rahvastikus ja madalas sündimuses. Riiklikku vanaduspensionit ehk I pensionisammast rahastatakse töötavate inimeste palgalt makstavast sotsiaalmaksust, mida tasuvad riigikassasse tööandjad. Nimelt ei ole madala sündimuse puhul praeguste tööealiste inimeste pensioniikka jõudes sotsiaalmaksutulu piisav kõikidele pensionäridele riikliku pensioni tagamiseks.
Rahateemad kipuvad olema pigem ebamugavad ning sellest hakatakse rääkima siis, kui on vaja kustutada juba tekkinud tulekahjusid. Seega viimase punktina tooksin välja kommunikatsiooni olulisuse - Sa räägid oma partneriga rahast. Avatult ja ausalt rahast rääkimine aitab luua ja tugevdada omavahelist usaldust ning on võtmetähtsusega tugeva ja terve paarisuhte loomisel.
Mõned küsimused, mis tasub kindlasti kaaslasega läbi arutada:
1. Kas rahakott on ühine või eraldi?
2. Kuidas on kulud jaotatud? Kuidas jagatakse igapäevaseid väljaminekuid?
Kui sissetulekute suurused on partnerite vahel märgatavalt erinevad, siis tuleks arvestada, et kulutuste katmine oleks jõukohane ka madalama sissetulekuga osapoolele.
3. Kas on plaanis abielluda ja ametlikult raha ning vara jaotada?
4. Millised on lühi- ja pikaajalised rahalised eesmärgid? Kas soovite säästa kodu ostmiseks, reisimiseks või millekski muuks?
5. Kuidas kumbki osapool rahaliste eesmärkid saavitamiseks panustab?