Jah, Sa lugesid õigesti – investor olemiseks piisab sellest, et käid tööl ja teenid ametlikult töötasu.  Palgatöötaja on antud blogipostituse kontekstis inimene, kelle pangakontole laekub ametlik töötasu ja kes on liitunud II pensionisambaga. Las ma selgitan lähemalt. 

Töölepingus arvestatakse töötasu suurust brutopalgana, millest enne väljamakse tegemist arvestatakse maha maksud ja maksed. Palgapäeval jõuab Sinu pangakontole netopalk. Oleme kõik ilmselt uut palganumbrit kuuldes arvestanud palgakalkulaatori abil, kui palju raha palgapäeval kätte saame. Miks keskendume igapäevaelus just netopalgale? Sest sellel on otsene seos sellega, milliseid ja kui suures koguses hüviseid tarbida saame. Küll aga usun, et soovid ka tulevikus elada vähemalt sama hästi kui täna. 

Selleks tuleks korraks heita pilk brutopalgale, kus näeme ühte väga olulist komponenti – 2%-suurune makse, mis kantakse töötaja II pensionisambasse. 

Lihtsustatult öeldes, kui sinu brutopalk on 1000€, siis investeeritakse sellest 2% automaatselt II pensionisambasse. Riik lisab sellele summale juurde tööandja poolt tasutud sotsiaalmaksust veel 4%, ehk igakuine panus sinu II pensionisambasse on 2% + 4% = 6% brutopalgast. 1000€ brutopalga puhul on selleks summaks 60€/kuus ja 720€/aastas. Poole suurema palga puhul on see juba 1440€/aastas. Tegemist on märkimisväärsete summadega, mille koguväärtus ajas järjest kasvab. 

 

Kas Sa tead millisesse pensionifondi Sinu raha investeeritakse? Kas see pensionifond, kus Sa täna pensionit kogud on Sulle maksimaalselt kasulik? 

Tee teadlik valik!

PS! Kui oled mõelnud finantsvabaduse peale või sooviksid sellele sammu võrra lähemale jõuda, siis finantsvabadust ehitatakse elukaart vaadates just tagantpoolt ettepoole. Seega, targalt pensioniks kogumine on üheks väga oluliseks osaks.

KUIDAS VALIDA ENDALE SOBIV PENSIONIFOND?

Vali fond, millel on madalad tasud.

Ilmselt poes käies valid kauba vastavalt sellele, millistel toodete hinna-kvaliteedi suhe on paigas. Pensionifondi valimisel käitu samamoodi – ära maksa üle!  Oletame, et  pensionifondi on aastatega kogunenud 10 000 €. Praegusel hetkel kõige soodsama tasuga (0,30%) fondis kogudes maksad aastas kogumise eest 30€. Kogudes täna kõige kõrgema tasuga fondis (1,56%) maksad aastas 156 eurot. Seega soodsamat fondi eelistades võidad 126 eurot aastas! Arvestades, et pensioniks kogumine on pikaajaline protsess, siis aastatega muutuvad summad juba väga palju suuremaks. 

Vali fond vastavalt oma riskitaluvusele.

Pensionifondi valiku tegemisel on oluline lähtuda eelkõige sellest, kui palju aega on jäänud pensioniea saabumiseni. Noortele tööealistele inimestele, kellel on pensionieani jäänud aastakümneid (jah, ka 40-aastane on noor), on parimaks valikuks madalate tasudega passiivne indeksfond, mis investeerib võimalikult suure osa aktsiatesse. Aktsiaid peetakse kõrgema riskitasemega instrumentideks, sest aktsiate hinnad võivad kõikuda suuremal määral üles-alla, kuid suurem risk viitab ka võimalusele teenida kõrgemat tootlust. Pikas perspektiivis on aktsiaturud ajalooliselt alati tõusnud ning pikaajalisel investeerimisel on aktsiaturu mõneaastased langused lõpptulemuse seisukohast pigem ebaolulised. Indeksfondidesse kogudes on ka tasud madalad, jäädes vahemikku 0,30-0,49% ( 22.10.2024 seisuga). 

 

Kui siiani on olnud põhiliseks eesmärgiks vara kasvatamine läbi aktsiate, siis pensioniea lähenedes muutub hoopis olulisemaks vara säilitamine. Üldiseid soovitusi järgides võiks umbes 10 aastat enne pensioniea saabumisthakata järk-järgult riske maandama ning liigutada kogunenud vara osaliselt konservatiivsemasse fondi. Konservatiivsetes fondides investeeritakse raha võlakirjadesse ja muudesse madalama riskitasemega instrumentidesse,  mistõttu on ka oodatav tootlus madalam.

Passiivse strateegiaga fondid on ajalooliselt näidanud paremaid tulemusi kui aktiivselt juhitud fondid.

Aktiivne fondi juhtimine tähendab peamiselt fondijuhi poolt väärtpaberite analüüsil baseeruvat aktsiate, võlakirjade ja muude instrumentide valimist ning püüdlust ajastada tehinguid (osta madala hinnaga ning müüa kõrge hinnaga). See on ka põhjus, miks aktiivselt juhitud fondide tasud on suuremad.. Passiivse strateegiaga fondides ei toimu aktiivset varade juhtimist. Fondid on pidevalt turgudele investeeritud ja nende tootlus järgib globaalsete turgude liikumisi.

Küllap märkad pensionifondide nimekirja sirvides, et päris mitme fondi nimes on välja toodud  aastaarvud (näiteks Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele). Tegemist on elutsüklifondidega, mille eesmärk on kohandada riskitaset automaatselt vastavalt pensionikoguja vanusele. Täpsustan – mitte vastavalt Sinu vanusele, vaid eelmainitud aastakümnendil sündinud inimeste vanusele ühel ja samal ajal. Teoorias on ju tegelikult mõttel jumet – tegemist on pensonikoguja jaoks automaatse ja mugava lahendusega, aga päriselus tasub meeles pidada, et me kõik oleme enne pensioniiga väga erinevas positsioonis ning riskide maandamise aeg on individuaalne. Oluline on näiteks, millal plaanitakse pensionile jääda, kas lisaks kogutud pensionile on ka muud vara, milline on inimese tervislik seisund ja muud faktorid. Kuidas ühendada ühel aastakümnendil sündinud inimeste erinevad vajadused, et rakendada ühesugust riskide maandamise strateegiat nii, et iga pensionikoguja saaks sellest maksimaalset kasu? Tegu on keerulise küsimusega ning ühest ning head lahendust elutsüklifond sellele kahjuks ei paku.

Kas Sind on ka kaubanduskeskuses mõni müügimees kunagi kõnetanud küsimusega “Härra/proua, kas tohib küsida, kus te pensionit kogute?”. Olen kuulnud, kuidas inimesi üritatakse pehmelt öeldes petta. Kuidas? Võrreldakse nende praeguse pensionifondi pikaajalist tootlust, milleks on näiteks ca 8-9% ning kõrvale tuuakse pakutava fondi lühiajaline tootlus, milleks võib olla näiteks 15% ajal, kui aktsiaturud tõusevad. Samaaegselt võib olla pakutava fondi pikaajaline tootlus hoopis väiksem ning ega tasudest keegi tavaliselt rääkima ei kipu.  Ei maksa unusta, et pangad on äriettevõtted ning nende eesmärk on teenida kasumit. Loomulikult neile meeldib, kui kogud pensionit kõrgema tasuga fondis, sest see on neile kasulikum, aga kas ka Sulle? 

KUIDAS JA KUST SAADA ÜLEVAADE KÕIKIDEST PENSIONIFONDIDEST? 

Parim tööriist pensionifondidest ülevaate saamiseks on Pensionikeskuse koduleht. SIIT statistika rubriigist leiad vägagi ülevaatliku tabeli erinevatest pensionifondidest, nende tasudest ja tootlusest.

Pensionifonde saab seal filtreerida riskitaseme kaupa ning lihtsalt eristada indeksfonde teistest fondidest.

Pika- ja lühiajaline tootlus. Nagu ma eelnevalt mainisin, siis pensioniks kogumine on pikaajaline protsess ning seetõttu tuleb otsuste tegemisel lähtuda ka pikaajalisest tootlusest. Pika- ja lühiajalisi tootlusi ei saa omavahel võrrelda, kuna esiteks on ajaline horisont erinev ning teiseks avaldab turgude kõikumine palju suuremat mõju just lühiajalisele tootlusele.

Soovi korral saab tabelis fondi nimele klikides leida fondi lühikirjelduse, tasud, aruanded ja dokumendid. Kõige rohkem detailset informatsiooni annab dokument, milleks on pensionifondi prospekt. Iga fondi prospekt on erinev ning seal on välja põhjalikult toodud, kuhu ja kuidas raha investeeritakse, milline on fondi riskitase, kui suured on tasud, maksustamise nüansid ja palju muud. Elutsüklifondide puhul on just seal välja toodud, millal ja millises ulatuses hakatakse näiteks riske maandama.

Kui Sa praeguseks hetkeks oled veendunud, et kogud pensionit endale sobivas madalate tasudega (indeks)fondis, siis on veel üks nüanss, millele tasuks kohe ja praegu mõelda. 

KUI PALJU PANUSTADA II SAMBASSE ALATES JAANUARIST 2025?

Nimelt alates 2025. aasta 1. jaanuarist on võimalik II pensionisambasse tehtavaid sissemakseid suurendada ehk tavapärase 2% asemel panustada automaatselt II sambasse vastavalt enda soovile 4% või 6% brutopalgast. Riik lisab sellele summale jätkuvalt tööandja poolt laekuvast sotsiaalmaksust veel 4%.

Mõned mõtted, millal ja miks võiks sissemaksete osakaalu II pensionifondi suurendada:

Kui puudub võimalus valida raha kulutamise ja investeerimise vahel, siis vaikimisi investeerides ei ole võimalikraha kogumise kontekstis ebaõnnestuda. Raha investeerimine on psühholoogiliselt keerulisem kui raha kulutamine toodete ja teenuste tarbimiseks. Investeerides võib tunduda, et anname justkui raha ära ja kohe midagi käega katsutavat või rahulolutunnet tekitavat vastu ei saa. Pikaajalise investeerimise mõju ning selle kasutegurid avalduvad hiljem ning on pöördumatud. See tähendab, et aastate pärast ei ole tagantjärgi võimalik enam sama tulemust saavutada. Ega siis asjata ei öelda, et parim aeg investeerimiseks oli eile ja viimane aeg alustamiseks on täna. Seega näen II samba automaatsete sissemaksete suurendamist väga hea võimalusena, kuidas järjepidevalt ilma investeerimisele mõtlemata olla samm lähemal mõnusale ja rahaliselt murevabale pensionipõlvele. 

Matemaatiliselt on rahaliselt kasulik esmalt maksimaalselt ära kasutada III pensionisamba tulumaksusoodustus. III sambasse saab igal aastal panustada 15% brutopalgast ning tehtud sissemaksetelt tagastatakse 20% tulumaksu. Tagastatud tulumaksu saab soovi korral suunata uuesti III sambasse kasvama. Järjepidevalt maksete tegemiseks on hea variant näiteks püsimaksekorraldus. Loomulikult võib sissemakseid teha ka kvartaalselt või kord aastas. Tasub meeles pidada, et psühholoogilisest aspektist on lihtsam teha ülekandeid väiksemate summade kaupa.

II ja III pensionisammas on täiesti eraldiseisvad kogumisinstrumendid ning ei mõjuta kuidagi teineteist. Võta hetk mõtlemiseks, milline pensioniks kogumise viis on päriselt Sinu jaoks jätkusuutlikum. Võib vabalt valida ka kuldse kesktee suurendades sissemakseid II pensionisambasse ning jõudu-mööda panustada raha ka III sambasse. Ära vali seda, mis teoorias tundub olevat kõige kasulikum ning võiks toimida, vali see, mis Sinu jaoks päriselt toimib!

Kui panustada 6% brutopalgast II pensionisambasse ja koguda maksimaalselt 15% brutopalgast ka pensioni III sambasse, siis on igakuine säästumäär juba 6%+15% = 21%. See on esialgselt piisav säästumäär, et rahulikult öösel magada teades, et pensionieas sissetulekute vähenedes ei ole ees ootamas vaesus ja viletsus. 

Selleks, et uuest aastast panustada II pensionisambasse suuremas osas, tuleb vastav avaldus teha hiljemalt 2024. aasta 30.novembril. Kui esitad avalduse detsembrikuus muutub maksemäär alles 2026. aasta jaanuarist. Kui Sa maksemäära ei soovi tõsta, siis see on ja jääb vaikimisi 2% juurde ning midagi teha ei ole tarvis. 🙂

Tuleva veebilehel on leitav väga asjalik KALKULAATOR, mille abil saad välja arvutada, kuidas muutub Sinu netopalk ehk pangakontole laekuva töötasu suurus, kui tõstad II samba sissemaksed 4 või 6 protsendini. Lisaks näed, kui suur rahaline mõju on Sinu otsusel aastate pärast. 

Avaldust sissemakse suurendamiseks saad esitada Pensionikeskuse iseteeninduses (logides sisse ja valides alajaotise „Minu pensionikonto“), Sinu enda internetipangas või Tuleva veebilehel.

Pensioniks kogumine on investeerimine – tee seda targalt ja teadlikult!